Kolme noore avastaja seiklusrikas reis Põhja-Eestis

Esimene päev

Me alustasime oma retke 7. juunil. Rong oli meid ootamas jaamas täpselt kell 9:11 ning nii me lahkusime Jõgevalt oma kambaga. Sõit oli mugavusi täis ning kiire. Peatusime Tapal ning sealt läks seiklus edasi asjaga nimega buss.

 Sõitsime sellega mõnda aega ning jõudsime lõpuks tundmatusse bussipeatusesse. Koht oli imelik, võõras ja ohtlik, nagu mingi teine planeet. Me olime seikluse alguses ning sealt see algas.

Ilm oli hea ning me liikusime ruttava kiirusega. Me kasutasime oma retkel peamiselt 45 ja 15 reeglit. See tähendab, et me kõndisime teel 45 minutit ning peatusime pausi jaoks 15 minutit. Pausid olid väga vajalikud ning kulusid marjaks ära, sest noored rändurid väsisid kiiresti ära. Õnneks oli silmarõõmuks kaunis loodus.

Meie esimene sihtpunkt, kuhu pidime jõudma oli Jussi laagripaik. Reisi ajal jagas meile lõpmatult tarkust ning teadmisi matkajuht Neeme Katt.

Retk pidi kokku olema meil 31 kilomeetrit ning esimese öö pidime ööbima samas Jussi laagripaigas. Esimesel päeval pidime matkama 14 kilomeetrit. Tee peal kõndisime läbi raba laudteel ning külastasime vaatetorne.

Laagripaika jõudes vaatasime valdused üle ja seadsime üles telgid. Seejärel veetsime lõbusalt aega ujudes, juttu rääkides ja UNOt mängides.

 Tunnid möödusid ja kõhud läksid aina tühjemaks. Tuli valmistada õhtusöök. Õhtusöögiks oli meisterkoka ning meie matkajuhi Neeme Katti poolt meisterdatud tatrapuder konservidega ja mõnusalt soe tee. Kuid kõhtu oli vaja veel täita ning samuti toimus õhtupoole vorstide ja vahukommide grillimine. Õhtul saime jagada oma seikluste humoorikaid jutte ning kuulasime oma matkajuhi meenutusi Nõukogude aja sõjaväest.

Teine päev

Algus oli märg. Väga märg. Varajasel hommikul oli juba taevast kallamas vihma. Õnneks oli õhk veel väga soe ning vihm oli ainult väike tüütus mitte suur mure. Meie telgil puudus ülepandav kile ning me ärkasime märguses.

 Peale hommikusööki ning pätikohvi alustamise asjade ning telkide pakkimist. Telgi kokkupanemine vihmases keskkonnas oli isegi üllatavalt mittekeeruline. Kui asjad olid koos, hakkasime me edasi sammuma Aegviidu poole kell 9 hommikul. Teisel päeval pidime kõndima Aegviiduni 17 kilomeetrit.

 Kõndisime läbi ka ajaloolistest kohtadest. Näiteks see läbi pommitatud plats, kust võis leida rohkelt vanarauda. Vihma tuli algselt rohkem, aga hakkas järjest kahanema ning mingil hetkel ei tulnud vihma enam üldsegi. Liikusime aina edasi ja lõpp hakkas juba lähenema. Teisel päeval oli retk rohkem aja ja kiiruse peale kuna pidime saama rongi peale õigeaegselt. Kuid me olime nii väledad noored, et jõudsime lausa poolteist tundi varem.

Jõudsime õnnelikult, aga märgadena Aegviidu rongijaama. Reis oli olnud kurnav ning igaüks unistas magusast unest ning soojast pesust. Rongisõit oli lühike ning liikusime Tapal bussi peale ja sõitsime Jõgevale. Bussis nautisime und. Kui seadsime lõpuks sammud Jõgevale oli reis ka lõppenud. Oli kurnav ning paljude mägede ületamistega matk, aga igaüks meist nautis matka füüsilist väljakutset ja kvaliteetset seltskonda ning olime kõik õnnelikud, et valisime just selle kursuse.

Jaak Martin Kaarepere, Marion Villak ja Kaivo Sang